Ruttasin trennist ruttu koju, et jõuda süüa ja õppida. Kell on 19.30 ja mul on kõik õpitud, oh sa imet! Ei tea, mida ette võtta. Otsustan minna msn-i, et vaadata, kas keegi on sees. Kedagi, kellega rääkida, pole. Mõtlen siis, mida edasi teha. Lähen alla ja hakkan telekat vaatama, kuid sellest ei tule ka midagi välja. Sammun siis oma tuppa tagasi ning avastan, et klassiõde on minuga rääkima hakanud. Lähen siis vaatama, mida ta tahab, kas jälle õppimist. Kuid hoopis küsib ta, et kas ma viitsiks temaga täna kokku saada. Olen väga üllatunud, miks ta järsku minuga kokku tahab saada, me ei suhtle ju üldse, tal on oma sõbrad ja minul omad, kuigi olen alati tahtnud tema sõber olla, sest ikkagi temal on palju rohkem sõpru kui minul ja nii tore oleks, kui mina ka tema sõprade hulka kuuluksin. Ma siis vastan, et miks ka mitte. Me lepime aja ja koha kohe kokku ning ma ruttan kohe ema juurde küsima, et kas ma ikka tohin. Ema lubab ning ma hakkan ruttu riidesse panema.
Parki jõudes, kus me pidime kokku saama, tema oli juba seal. Ta ruttab minu juurde ja kallistab mind kõvasti ning ma mõtlen, et kas midagi on lahti? Seejärel ta hakkab minuga rääkima pikalt ja laialt, miks ta minuga kokku tahtis saada. Selgus, et keegi ei tahtnud temaga välja tulla ning ta tahtis väga kellegagi rääkida ja oma muresid kurta.
Kui lõpuks lõpetasime oma jutud, siis küsis ta, et kas ma tahaksin millalgi tema sõpradega kohtuda. Kuna mina olin sellest juba ammu unistanud, siis vastasin, et loomulikult. Pärast seda läksime rahulikult kumbki oma koju.
Kogu järgmine nädal veetsin aega tema sõpradega, kõik oli nii tore ja lõbus, kuid siis lõpuks avastasin, et ma pole kordagi suhelnud oma sõpradega ja nendega koos midagi lõbusat teinud nagu me seda alati igal nädalavahetusel teeme.
Siis mulle järsku tuli pähe, et ega see, et kui sul on palju sõpru ja sa oled nendega koguaeg koos, ei ole parem, kui olla natuke harvemini väheste inimestega koos.



(See jutt ei ole tõestisündinud)

Romaan vs Jutustus

Timm Thaleri esitlus

1. Suurte kõrvadega mees hakkas laulma kulunud viisil kõvasti ja valesti.
2. Väike pirtsakas tüdruk kukkus nosima riidekapi taga punast ussitanud õuna.
3. Onu Juhani juurde pani jooksu väga väsinud näoga õpetaja.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis lugema prantsuse keelset teksti varahommikul.
5. Surmani hirmunud hallitriibuline kassipoeg lasi jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis pintslisse puruks rebitud paberitüki ulmelise kiirusega.
7. Viimasest tunnist tõmbas uttu katkiste pükstega ulakas poiss.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas varvast kähku rebase eest.
9. Koos näljase hundiga lõi laulu ülbe lammas.
10. Silmi pilgutav esineja käskis teha järjekordselt uut võtet.

Romaan

Romaani iseloomustavad sõnad: jutustav, ulatuslik, proosavormis, mitmeplaaniline tegevustik, probleemirohkus, keeruline sündmustik, arvukas tegelaskond, pika ajavahemiku kujutamine.

Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on kirjutatud proosavormis. Sellele on iseloomulik mitmeplaaniline tegevustik ning probleemirohkus. Tavaliselt on ka romaanides keeruline sündmustik ja arvukas tegelaskond. Nendes kujutatakse pikka ajavahemikku.

Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil. Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe ning neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetus sündmuste kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutatakse seal otsekui mööda pealispinda. Romaan moodustab mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne. Olen lugenud seiklusromaane, kriminaalromaane, armastusromaane.

Kuulsamad Eesti ja välismaa romaanikirjanikud:






Hispaanlane Miguel de Cervantes oli Hispaania poeet ning romaani- näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote".
















Prantslane Honore de Balzac oli Prantsuse kirjanik. Tema tuntuimad teosed on "Valitud teosed", "Liilia orus".





















Alexandre Dumas oli Prantsuse kirjanik, kes oli tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Tema tuntuimad teosed: "Kolme musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem".










Eduard Vilde oli Eesti kirjanik, kelle tuntumad teosed on: "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista", "Mahtra sõda"























Anton Hansen Tammsaare oli Eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed: "Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad".













Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: "Lendav maailm", "Semud", "Sellid"

Viisimäärused

Aegamisi läksin poodi. Vaatasin altkulmu lähenevat inimest. Ta lähenes kiiresti minu poole ning ma sain aru, et temaga ei ole kõik korras. Hädavaevu ma suutsin temast eemale hoiduda. Järgemööda vahemaa minu ja tema suhtes aina lähenes. Kuid kobamisi sain aru, et ta on mu tuttav ning vajab abi, sest ta oli kukkunud ja oma jala välja väänanud. Ma hoidsin teda ligistikku endaga ja läksime käsikäes traumapunkti.

Traumapunkti jõudes märkamatult avastasin, et kell oli saanud üheksa ja ma polnud veel poodi jõudnudki. Mõtlesin omaette, et lähen ja küsin haigla administraatori käest telefoni ning helistan emale, nii ma siis tegingi. Suusõnal kandsin emale ette juhtunust. Ema oli umbusklik ning vilksamisi jäi avasui , kuid samal ajal tuli just mu tuttav arsti kabinetist välja ning ütles, et midagi tõsist ei ole. Me hakkasime tasapisi liikuma kodu poole, kuid eemalt oli näha pimeduses mingit musta kogu, liikusime lähemale ja avastasime, et seal seisiski mu ema ja ta viis mu tuttava koju.

Maailma kõige kuulsamad eeposed

1. "Illias", Kreeka, e.m.a
2."Odüsseia", Kreeka, e.m.a
3. "Gilgameš", Sumeri, e.m.a
4. "Beowulf", Germaani, 8.saj
5. "Lugu Igori sõjaretkest", Vene, 11.saj
6. "Laul minu Cidist", Hispaania, 12.saj
7."Rolandi laul", Prantsuse, 12. saj
8."Niebelungide laul", Saksa, 13. saj
9."Kalevipoeg", Eesti, 19.saj
10. "Kalevala", Soome, 19.saj
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Gallen-Kallela_The_defence_of_the_Sampo.png/150px-Gallen-Kallela_The_defence_of_the_Sampo.png

Eepika tunnused

Määruse liigid

Esimene ajaleht.

Postimehe esimene teretamine.

Terre, armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees, kuulutan sulle rahvast kõik, mis sünnib ilmas, annan teada sulle heast, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja tegutsevad.

Lõik esimesest ajalehest,
Perno Postimees ehk Näddalileht(Pärnu:1857-1885),
5.juuni 1857