Karu mee jahil

Elasid kord mesilased,

kurjad saatana käsilased,

kui ma kord kätte nad saaks,

siis sellest tuleks üks kõva saak.

Püüan, püüan ruttu,

siis saab minna täis kõhuga tuttu.

Kraps! Ja ongi käes,

see alatu mesilasvääk.

Kuid valu nüüd piinab mul peas.

Unustasin, et ta nõelab,

käpad juba sellest põlevad.

Nüüd ma enam seda mett ei taha,

muidu hakkab veel sellest paha.

Pärdik ja prillid
Ivan Krõlov

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust tõi
Peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba kuulama;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei ole väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja puha vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult sõimu suust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündmuseks on selles loos see, et pärdikul halveneb silmanäemine ning ta vajab uusi prille, aga ta peab saama need inimestelt ning pärdik ei oska prillidega midagi teha. Ta on selle peale inimeste peale vihane ja süüdistab neid selles.
Moraaliks on aga see, et ära süüdista kunagi teisi, kui pole enne mõelnud, et ise midagi halvasti oled teinud. Tegelikult sa ei teagi, kas ikka on tema selles süüdi
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Sest selles loos on Pärdik ja Prillid nimed.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Pärdik võib olla selline isekas ning ülehindav enda suhtes, et alati jääb keegi teine süüdi kui sa ise.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
Näiteks, et sa ootad väga, et sulle kingitakse jõuludeks midagi, algul oled küll nii, et vahet pole, mis asi see on, vähemalt kingituski. Pärast aga kui kingi oled kätte saanud saad aru ikka, et kinki tuleb ikka hoolikalt enne valida.
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
Rebane- kindlasti ta peaks olema kaval ja vaikne, nutikas.
Hunt- kuri, võimukas
Karu- loid, unine
Tiiger- kiire, sõbralik, arukas
Eesel- uje, mõtlematu
Lammas- aeglane, kurb, hädapätakas
Jänes- rõõmus, aktiivne, ergas

Raske päev

Täna olin enamasti kodus ning üritasin õppida, kuid sellest ei tulnud karvavõrdki välja. Olin täiesti segaduses, et midagi pähe ei jää. Mõistus oli otsakorral ning mõtlesin, et võiks veidi veel üritada õppida. Üritasin mõelda kõik peas läbi, kuid hoopiski läks kõik meelest ära. Olin päris kurb, et midagi välja ei tule. Ema ütles, et ma üleliia ei pingutaks ja ma puhkaks pisut.
Varsti läksin ja puhkasin natuke, pärast õppisin kõik ära ning mulle tundus, et nii oli üsna lihtne õppida, kõik jäi pähe.

Ruttasin trennist ruttu koju, et jõuda süüa ja õppida. Kell on 19.30 ja mul on kõik õpitud, oh sa imet! Ei tea, mida ette võtta. Otsustan minna msn-i, et vaadata, kas keegi on sees. Kedagi, kellega rääkida, pole. Mõtlen siis, mida edasi teha. Lähen alla ja hakkan telekat vaatama, kuid sellest ei tule ka midagi välja. Sammun siis oma tuppa tagasi ning avastan, et klassiõde on minuga rääkima hakanud. Lähen siis vaatama, mida ta tahab, kas jälle õppimist. Kuid hoopis küsib ta, et kas ma viitsiks temaga täna kokku saada. Olen väga üllatunud, miks ta järsku minuga kokku tahab saada, me ei suhtle ju üldse, tal on oma sõbrad ja minul omad, kuigi olen alati tahtnud tema sõber olla, sest ikkagi temal on palju rohkem sõpru kui minul ja nii tore oleks, kui mina ka tema sõprade hulka kuuluksin. Ma siis vastan, et miks ka mitte. Me lepime aja ja koha kohe kokku ning ma ruttan kohe ema juurde küsima, et kas ma ikka tohin. Ema lubab ning ma hakkan ruttu riidesse panema.
Parki jõudes, kus me pidime kokku saama, tema oli juba seal. Ta ruttab minu juurde ja kallistab mind kõvasti ning ma mõtlen, et kas midagi on lahti? Seejärel ta hakkab minuga rääkima pikalt ja laialt, miks ta minuga kokku tahtis saada. Selgus, et keegi ei tahtnud temaga välja tulla ning ta tahtis väga kellegagi rääkida ja oma muresid kurta.
Kui lõpuks lõpetasime oma jutud, siis küsis ta, et kas ma tahaksin millalgi tema sõpradega kohtuda. Kuna mina olin sellest juba ammu unistanud, siis vastasin, et loomulikult. Pärast seda läksime rahulikult kumbki oma koju.
Kogu järgmine nädal veetsin aega tema sõpradega, kõik oli nii tore ja lõbus, kuid siis lõpuks avastasin, et ma pole kordagi suhelnud oma sõpradega ja nendega koos midagi lõbusat teinud nagu me seda alati igal nädalavahetusel teeme.
Siis mulle järsku tuli pähe, et ega see, et kui sul on palju sõpru ja sa oled nendega koguaeg koos, ei ole parem, kui olla natuke harvemini väheste inimestega koos.



(See jutt ei ole tõestisündinud)

Romaan vs Jutustus

Timm Thaleri esitlus

1. Suurte kõrvadega mees hakkas laulma kulunud viisil kõvasti ja valesti.
2. Väike pirtsakas tüdruk kukkus nosima riidekapi taga punast ussitanud õuna.
3. Onu Juhani juurde pani jooksu väga väsinud näoga õpetaja.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis lugema prantsuse keelset teksti varahommikul.
5. Surmani hirmunud hallitriibuline kassipoeg lasi jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis pintslisse puruks rebitud paberitüki ulmelise kiirusega.
7. Viimasest tunnist tõmbas uttu katkiste pükstega ulakas poiss.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas varvast kähku rebase eest.
9. Koos näljase hundiga lõi laulu ülbe lammas.
10. Silmi pilgutav esineja käskis teha järjekordselt uut võtet.

Romaan

Romaani iseloomustavad sõnad: jutustav, ulatuslik, proosavormis, mitmeplaaniline tegevustik, probleemirohkus, keeruline sündmustik, arvukas tegelaskond, pika ajavahemiku kujutamine.

Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on kirjutatud proosavormis. Sellele on iseloomulik mitmeplaaniline tegevustik ning probleemirohkus. Tavaliselt on ka romaanides keeruline sündmustik ja arvukas tegelaskond. Nendes kujutatakse pikka ajavahemikku.

Romaan muutus kõige populaarsemaks žanriks 19. ja 20. sajandil. Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe ning neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetus sündmuste kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutatakse seal otsekui mööda pealispinda. Romaan moodustab mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne. Olen lugenud seiklusromaane, kriminaalromaane, armastusromaane.

Kuulsamad Eesti ja välismaa romaanikirjanikud:






Hispaanlane Miguel de Cervantes oli Hispaania poeet ning romaani- näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote".
















Prantslane Honore de Balzac oli Prantsuse kirjanik. Tema tuntuimad teosed on "Valitud teosed", "Liilia orus".





















Alexandre Dumas oli Prantsuse kirjanik, kes oli tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Tema tuntuimad teosed: "Kolme musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem".










Eduard Vilde oli Eesti kirjanik, kelle tuntumad teosed on: "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista", "Mahtra sõda"























Anton Hansen Tammsaare oli Eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed: "Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad".













Karl Ristikivi oli Eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: "Lendav maailm", "Semud", "Sellid"

Viisimäärused

Aegamisi läksin poodi. Vaatasin altkulmu lähenevat inimest. Ta lähenes kiiresti minu poole ning ma sain aru, et temaga ei ole kõik korras. Hädavaevu ma suutsin temast eemale hoiduda. Järgemööda vahemaa minu ja tema suhtes aina lähenes. Kuid kobamisi sain aru, et ta on mu tuttav ning vajab abi, sest ta oli kukkunud ja oma jala välja väänanud. Ma hoidsin teda ligistikku endaga ja läksime käsikäes traumapunkti.

Traumapunkti jõudes märkamatult avastasin, et kell oli saanud üheksa ja ma polnud veel poodi jõudnudki. Mõtlesin omaette, et lähen ja küsin haigla administraatori käest telefoni ning helistan emale, nii ma siis tegingi. Suusõnal kandsin emale ette juhtunust. Ema oli umbusklik ning vilksamisi jäi avasui , kuid samal ajal tuli just mu tuttav arsti kabinetist välja ning ütles, et midagi tõsist ei ole. Me hakkasime tasapisi liikuma kodu poole, kuid eemalt oli näha pimeduses mingit musta kogu, liikusime lähemale ja avastasime, et seal seisiski mu ema ja ta viis mu tuttava koju.

Maailma kõige kuulsamad eeposed

1. "Illias", Kreeka, e.m.a
2."Odüsseia", Kreeka, e.m.a
3. "Gilgameš", Sumeri, e.m.a
4. "Beowulf", Germaani, 8.saj
5. "Lugu Igori sõjaretkest", Vene, 11.saj
6. "Laul minu Cidist", Hispaania, 12.saj
7."Rolandi laul", Prantsuse, 12. saj
8."Niebelungide laul", Saksa, 13. saj
9."Kalevipoeg", Eesti, 19.saj
10. "Kalevala", Soome, 19.saj
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Gallen-Kallela_The_defence_of_the_Sampo.png/150px-Gallen-Kallela_The_defence_of_the_Sampo.png

Eepika tunnused

Määruse liigid

Esimene ajaleht.

Postimehe esimene teretamine.

Terre, armas Eesti rahvas!
Mina, Perno Postimees, kuulutan sulle rahvast kõik, mis sünnib ilmas, annan teada sulle heast, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja tegutsevad.

Lõik esimesest ajalehest,
Perno Postimees ehk Näddalileht(Pärnu:1857-1885),
5.juuni 1857